Sisukord:
Budism. 1
Karma seadus ja kannatuse probleem. 2
Mungaks saamine. 2
Peasuund ja levik. 3
Budism tдnapдeval. 4
Budistlik kunst. 4
Budism.
Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,
Polьteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,
Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sьnni-ja surma aastat
tдpselt ei teata, kuid tхenдoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.
Ьhestki usulisest хpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui
Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tхepхhi. Ьhe
eluloolise legendi jдrgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule
kombele sьnnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi
nдhes mungaks. Et ennustus ei tдituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad
isa luksusliku palee kaitsvate mььride vahel. Kord vдljaspool aeda
jalutades nдgi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada,
et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaьhe, ka tema enda
saatus. Pдrast selle mхistmist tundus endine hiilgav elu tьhine. Ta
otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse pхhjusi ja teed, mis viiks
kannatustest vabanemisele.
Budistlike vanemate poeg omandab religioosse tдisealisuse piduliku
toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rхivastesse.
Seejдrel vahetatakse see munga kollase rьь vastu ja juuksed aetakse maha.
Seejдrel jддb poiss mхneks nдdalaks vхi terveks aastaks kloostrisse, et
munkade juhendamisel хppida. Ka tьtarlastele korraldatakse samalaadne
tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hьlgas kuningapoja
elu ja hakkas askeediks, et хppida tundma tхde kannatusest.
Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma
хpetust,45-aastat.Buddha suri ja tхusis kхrgeimasse nirvaanasse 80-
aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vхimsalt nii loodus,
jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pхletati. Tema
tuhk ja muud jддnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverдnnakute
sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vдitis, et ta on praktilise ja
moraalse eluviisi хpetaja. Alles hiljem hakati хpetama, et tal tekkis
pдrast erinevate vaimsete arengustaadiumite lдbimist ьli inimlikke omadusi.
Mхnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lхplikku nirvaanat 550
varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid vдidetakse olevat
kьmneid.
Buddha ise oma хpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud
sajandeid pдrast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta
kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali
keeles, mis on suguluses hinduistlike pьhade raamatute sanskriti
keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul
konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab
eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa
koosneb Buddha хpetuskхnedest ja sellesse nn. хpetuste korvi kuulub ka
budismi kхige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja
aforismilaadselt budismi pхhiхpetusi. Kхige hilisem nn. Filosoofiliste ja
metafььsiliste traktaatide korv sisaldab хpetuslike kьsimuste sьgavamaid
kдsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pдrastpoole pьhaks
kuulutatud raamatuid.
Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa
head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisьndidest
ja kannatusest.
Buddha хpetuse jдrgi on eksistentsil kolm omadust.
1. Kхik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus pьsiv asi on pidev
muutumine. Nii kхlasid ka Buddha viimased sхnad: Kхik vormi omav on kaduv.
Pingutage lakkamatult.
2. Kхik olemasolev on mддratud kannatama. Kannatuse kхrvaldab elujanu
suretamise kaheksaosalise tee abil.
3. Ьhelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.
Karma seadus ja kannatuse probleem.
Budism on vхtnud hinduistliku хpetuse karmast ja uuestisьnnist. Karma
tдhendab tegu ja selle tagajдrgi. Kхik maailmas on karma loodud. Igaьks
meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fььsilisi ja
vaimseid omadusi pдrilikkuse vхi keskkonna sььks, sest inimene ise on
mддranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste
vanemate lapseks ta sьnnib. Buddha хpetab, et alles siis, kui karma seaduse
хiglus on tingimusteta aktsepteeritud, vхib inimene teadlikult enda
muutmist alustada. Pццrdumine valgustuse teele algab iseenda ja oma
olukorra pхhjalikust hindamisest.
Budist kдib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja
austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli vхi puuvilju vхi siis
pхletab suitsutusaineid. Ta mхtiskleb hea eeskuju ьle, mida Buddha andis
oma eluajal ja nende heade tegude ьle, mis aitavad edeneda хilsal
kaheksaosalisel teel.
Mungaks saamine.
Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.
Birmas ja Tais viibivad peaaegu kхik 12-15aastased poisid mхned nдdalad
kloostris. Mungaks vхidakse pьhitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada
munga ьhiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma
pea paljaks, kьmblema ja minema toma kavatsusest mхnele mungale. Munga ees
tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis
sisaldab хpetuse kхige tдhtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan
Buddhat. Mina usaldan хpetust. Mina usaldan munkade ьhendust.
Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rььsse, jalas lahtised sandaalid.
Buddha хpetuse kohaselt peab ta sццgipoolist muretsema kerjates. Ilmikute
ьlesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sььa, saab vхimaluse
sooritada heategu, mistхttu tдnulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma
rьь ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nхel, 108
nццrile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha хilsate omaduste ьle
mхtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pьgamiseks, sest
juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist,
et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.
Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga pдev palvetajaile avatud.
Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.
Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja tдielikus vaikuses.
Mхnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vхib Buddha kuju kхrval nдha
ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi,
stuupasid, kus sдilitatakse Buddha pхletatud surnukeha jддnuseid: juukseid,
hambaid, kaelalьlisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse
palverдnnakuid. Pьhad sдilmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat
mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on vдikesed
pьhamud vхi altarid, kus hoitakse pьhapilte. Nende ees seistes lausutakse
kolmekordne usaldusvanne, pхletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.
Perekondlikel pьhadel, nagu nдiteks tдisealiseks saamise peol, pulmades ja
matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt
muid pьhasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sьndmustega. Budismis
хpetatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head
kui halba ning igaьks vastutab vaid iseenda eest.
Peasuund ja levik.
Pдrast Buddha surma tekkisid tema хpilaste hulgas lahkarvamused, kuidas
peaks Buddha хpetust хigesti tхlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus
ьritati leida lahendus vaidlusalustes kьsimustes ja jхuda pьhade raamatute
suhtes ьksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe
peamise voolu tekkimiseni. Arvukate vдiksemate koolkondade хpetuste areng
toimus pika aja vдltel (300 e.Kr-700p.Kr ).
Budistide arvu kindlaksmддramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu
Jaapanis ja Hiinas, vхivad inimesed liituda mitme religioosse ьhenduse
tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kхige ьldisem arv on 260
miljonit. Nдiteks hinduismiga vхrreldes on budism oma vдiksemast
pooldajaskonnast hoolimata tхeline maailmareligioon. Цelnud lahti
kastisьsteemist, pole see erinevalt rahvususundist ьhegi kindla rahva vхi
kultuuriga seotud.
Budism tдnapдeval.
Varem sььdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.
Kдesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga
seotud rahvusliku дrkamisega. Tдnapдeval on buda munkadel tдhtis
poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.
Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.
Sellegipoolest on ta olnud tдhtis tegur selle maa poliitikas pдrast
iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad
osalevad aktiivselt poliitikas.
Tai pхhiseaduse jдrgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi
kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav
jхud. Mхnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja ьle 20.000
kloostri.
Budistlik kunst.
Budistlik kunst hхlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.
Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused
hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi pхhivormiks stuuba vхi pagood
kellukese vхi poolkera kujuline mдlestusmдrk pьhadele sдilmetele. Stuupa
sees on ruum kallihinnaliste pьhade sдilmete jaoks. Mхned stuupad
ьmbritseti mььri vхi sammaskдiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve
rдnnakukohana populaarne, Buddha hammast sдilitav tempel Sri Lankas, Kandy
linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel
stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis
ja Hiinas.
Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid
etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist vдlditi, esitati vaid
temaga seotud sьmboleid, nagu nдiteks tema jalajдlge vхi seaduseratast.
Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise
abistamiseks.
Skulptuuride ja maalide ьlesanne on kontsentreerida mediteerimisel mхtted
Buddha хpetusele ja eeskujule. need on ьhtlasi rahva harimise abivahendid,
sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid
kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes
veel pole siirdunud lхplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst
pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.