Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Kхrgem Kommertskool Psьhholoogia kursusetцц Uni ja unenдod Хppejхud professor J. Ennulo Хpilane Mark Maslov ХB - 11 Tallinn 1998 Sissejuhatus Eesmдrgiks on avada kursusetцц unenдo olemus vхttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut. Unenдo psьhholoogia ENNUSTAMINE JA TДHENDUSUNI LДBI

AEGADE 1. LOODUSRAHVASTE UNENДOD Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lдksid Kanadasse indiaanlasi huroone хigesse usku pццrama Unenдgu on oraakel, mille poole kхik need rahvad pццrduvad ja mida nad kuulavad on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sьndmusi, K.assandra Troojd. kuninga Priamose tьtar, ennustaja , kes hoiatab neid хnnetuste eest, mis neid дhvardavad, harilik arst nende

haigustes Kui pealik rддgib ьhelt poolt ja unenдgu teiselt poolt, siis vхib pealik karjuda nii palju kui tahab - esimesena tдidetakse unenдo kдsk. Unenдgu on sagedasti eesistujaks nende nхupidamistel. Kauplemist, kalapььki ja kьttimisf alustatakse harilikult unenдo loaga Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mхne unenдo pдrast. цieti цelda - see on huroonide peajumal. Pхhja-Ameerika irokeesi hхimurьhma kuuluvate t

љ e r o k i i d e kohta on etnograafid mдrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenдos juhtunud ussihammustuse puhul. Suurjдrvistu ьmbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tдnini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nдlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ьtleb prognoosi ning annab soovitusi. Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel

Vana-Egiptuses ja -Kreekas. Ьks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes nдinud sugulist vahekorda ьhe tema tьtrega. Pealik nхudis alamalt tдie pruudi lunaraha selle pхhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse jдrgi on vхimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tьtre hind. Aafrikas o n a љ a n t i rahvusel abieluinimestele ette nдhtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest. Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ьht

Aafrika rдndurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt jalgsi muidugi kohalik elanik ja nхudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta nдinud unes, et vххras rдndur oli tapnud tema orja. Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tдhendus-unenдgusid kahte suurde liiki tavalised tдhendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim vхi jumal. Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta

Unenдgudel enestel on maagide nхiatoimingutes erakordselt suur tдhtsus, sest pдrismaalaste arvates avaldub nendes nдhtustes surnud maagide tahe. Polьneeslaste kohta on kirjutatud nii 0ma kutselt olid oraaklitele vдga lдhedased ennustajad, kes nдiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jдrgi. Ei puudunud ka unenдoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid. Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus

V sajandil e.Kr. skььdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole хiged. Erinustajad hukatakse jдrgmisel viisil vanker laotatakse hagu tдis ja hдrjad rakendatakse ette ennustajatel kцidetakse jalad kinni, kдed seotakse selja taha ning suud topitakse tдis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod sььdatakse pхlema, hдrjad hirmutatakse lхhkuma ning kihutatakse sхitma. Sageli hukkuvad hдrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel дra pхleb, saavad hдrjad

pхgenema ning pддsevad ainult pхletustega. Siin kirjelda-tud viisil pхletavad nad ennustajaid ka teistel pхhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks. Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kхik meessoost jдrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja. Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi љamaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sцlkuppide kohta jдrgmist Nдgijat nimetatakse sцlkuppidel djutsilх . Ta nдeb prohvetlikke unenдgusid. Ka tajьb ta дrkvel paragnostiliselt ьmbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda љamaani haige juurde, teab љamaan juba seda. Kui ta koju jддb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga

љamaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust. Ka ьks k e t i љamaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab Bangosele omistati vхime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pццrduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime. Ennustati nii unenдgude kui lхkke praksumise iseдrasus-te jдrgi.

Kauaaegsed tavad on taassьndide jдlgimisel ka t u v a љamaanidel - bццnidel. V. Djakonova kirjutab Pдrast samaani surma ei lдinud ta hing дra. Tema vхttis enda juurde taiga vхi mдgede isand, muutes ta kajaks vхi millekski tьhjaks. Sellesse perekonda pццrdus pдrilikkuse teel tagasi vaid bццn samanistlik anne . Erinevalt sunusest asub bццn pдrast kandja surma kuskil lдhedases maakohas.

Mхnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on lдinud siinsetest kohtadest liiga kaugele. Tugevad љamaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest bццn siseneb. Kui sunus tuli peresse taevast tengri , siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bццniks. Sama ettekuju-tus on ka laamadel. Tхenдoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mцju ulatunud ka muistsesse

Tiibeti bццni-religiooni, mille pхhjal veel tдnapдevalgi otsitakse taassьndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vдhem tхenдoline, sest taassьnniхpetus on levinud ьle kogu Siberi, kusjuures puuduvad mдrgatavad budistlikud mхjud. Vхimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pдrit ьhisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva љamaanid vana-aasta цhtulveel sьnnimдrkide jдrgi. Tдhtsamaid mдrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sьnnimдrke loeti vastupidises jдrje-korras. Tдpne mдrkide tхlgendus pole teada. Ka meie kaugemal hхimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad ьsna hхredalt asustatud alal, siis on iga kьlalise tulek sьndmuseks.

Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapдrane ennete sьsteem - kui paelad lдhevad sхlme, tuleb vххraid - umbsхlme puhul on tulija vaene - tхmbsхlme puhul tuleb rikas - kui sхlme lдks nццri ots, ei ela tulija kaua - kui sхlm tuli keskele, elab tulija kaua. Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev tдhendus vasemast. Nдiteks kui sьgeleb vasem kдsi, siis saad midagi sьgeleb parem kдsi - annad midagi.

Unesьmbolid on laplastel mцneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nдites purunenud tuba vхi ait tдhistab omaste surma neiuga armatsemine haigust kui naine annab midagi, tдhendab see haigust purjusolek halba sьndmust kui raske haige nдeb end tervena, vхib oodata surma. Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tдnini on kдibel vдljendid nagu vaim tuleb peale inspiratsiooni tдhenduses . Vдljend meelt lahutama tдhendab U. Masingu arvates hingerдndu.

Veel aastal 1071 on Novgorodi kroonikas tљuudi eesti nхia transsi ehk lхvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tдnini sдilinud veel Lхve jхe nimetus. Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lхve-nimelised kьlad. Lдti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tдhtsaid sхjalis-poliitilisi sьndmusi. 2. SUMER JA EGIPTUS Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis,

Vana-Sumeris hilisema nimega Kaldea tunti unenдgude tхlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu mдrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust kaldealane pхhitдhenduses uneseletaja . Ennustamisega ьldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika ьheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mхju.

Vana-Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenдgu. See on pдrit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud Gilgameљi eepose esimeselt kiilkirjatahvlilt. Unenдo eellugu on selline Uruki linna kuningas elas u. 2700 a. e.Kr. on kьll suur vдgevuselt ja toreduselt, aga ta rхhub rahvast liiga rдngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks дlitugeva loominimese -

Enkidu. Templiprostituudi vхlusid kasutades meelitab Gilgameљ Enkidu mдgedest Uruki linna. Kui nad on linna jхudnud, ьtleb prostituut Enkidule Veel enne, kui sa mдgedest alla laskusid, nдgi Gilgameљ Uruki linnдs sind unes. Дrgates rддkis ta sellest oma emale Mu ema, ma nдgin tдna ццsel und. Taevas oli tдis tдhti.

NaguAnu Sumeri taevajumal - I.S. sхjavдgi, langes mu peale Inimene, kes sьndinud mдgedes. Ma pьiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pььdsin teda heita, aga ta ei kхikunud. Tema vastu tхusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hьppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette.

Sina ju tahtsid, et me mххdaksime jхudu. Rimat-Helit Gilgameљi ema, jumal Ninsani epiteet - I.S kes teab kхike, rддgib isandale, Rimat-Helit, kхiketeadja, ьtleb Gilgamesile See, keda nдgid keset tдhti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sхjavдgi sulle peale tormas, keda sa vхitsid ja mu jalge ette paiskasid - see on aus ja tugev sхber. Ta aitab alati sхpra. Ta jхud saab kuulsaks ьle kogu maa.

Ta jхud on suur nagu Anu sхjavдgi. Nagu eeposest teame, saidki Gilgameљ ja Enkidu sхpradeks ja sooritasid koos mitmeid vхitlusi ja seiklusi. Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenдgu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.

Kokku on Gilgameљi eeposes seitse unenдdkirjeldust. Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sьmboolsete unenдgude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tдhendust omistati, nдitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenдgude seletaja ongi pдrit Egiptusest, 12. dьnastia ajast 2000-1790 a.e.

Kr Mхni nдide ьldse egiptuse sьmboolikast. Tхusev tдht tдhistas inimese sьndi, rхngas mehelikkust, poolkuu meest abikaasat , kдrg naist, ruut tдiust mehe ja naise ьhendus , sььdatud lamp hinge, pдike head saatust, sхlm abielu, puu oksakoht elujхudu. Vдrvustest sьmboliseeris helesinine kui pьha vдrv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma. Tihti oli unedel riikide saatusi mддrav mхju. Nii viitab egьptoloog J. Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglььfkirjas

raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenдgu. Vхimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi nn. Etioopia-dьnastia, 751-656 a.e.Kr. egiptusepдrase nimega. Kuningas olevat ьhel ццl nдinud, et seisab nдoga itta. Temast mхlemal pool on aga kaks madu. Kuninga und seletati nii, et lisaks lхunasse jддvale Etioopiale saab ta ka pхhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas vхtnudki ette sхjakдigu ja vallutanud pхlise Egiptuse vaaraode residentsi - Memphise. Vanas Egiptuses oli pхhimхte, et unenдgusid saadab jumal, kes vajaduse korral lдkitab ka uneseletaja. Head uned pдrinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned - kurjuse, tormi- ja sхjajumalalt Setilt. Gilgameљi eepose jдrel on teiseks ьlesmдrgitud unenдoks arvatavasti

Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr. Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglььfkirjas jдrgmist Momendil, mil Pдike oli seniidis, nдgi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rддkinud Mдrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vдheneb oma pikkuselt ja laiuselt.

Kьllus ja rikkus kuivavad kokku Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ьlima kхigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et tдidad mu sьdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan vхime, mu aitaja Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pьhendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenдgu oli lubanud, oli

Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas. Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nхu, kuidas terveks saada. Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ьlestхusnud pьha hдrja nimest Apis jumal Osiris - Oserapis - Serapis. 3. VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pдrsia sхjad, Pдrsia kaudu. Ka Kreekas levis templiune komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi Egiptuses vastas sellele Serapis poeg. Kui templiunes antud juhatus osutus хigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hхbedast vхi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks kat onar - une pхhjal.

Ьheks Kreeka unenдoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nдhtus tervistumisunenдod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvхtte unesьmbolite tхlgendamisest - 0neirokritika . Nдiteks kдsti ьhel haigel unes sььa sхrmi . Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sхi haige datleid, mida nimetati nende kuju jдrgi ka sхrmedeks,

ja tervistus. Ьks rinnapцletikuga naine nдgi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjдrel see sai terveks. Uneseletaja kдskis ravimit valmistada ьhest rohust, arnoglossusest oinakee-lest ja haige sai terveks. Huvitav on mдrkida, et toodud nдites on rakendust leidnud sхnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa unenдgusid on realistlikud ja iga unenдo seletamisel tuleb arvestada unenдgija isiksust . Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tдhelepanek, et mхnikord avaldub haigus

kцigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse хpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nдgi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vдepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii MafcedooTiia Aleksander, magades ьhes telgis oma sхbr Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mьrginool, nдgi sellist und tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema.

Sellel olnud kдes suur omapдrase kuju ja vдrvusega ravimtaime juur, mida ta nдitas Aleksandrile. Hommikul дrgates olnud Aleksandril selle juure vдlimus hдsti meeles. Ta saatnud sхdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mьrginoolest tabatud sхdurid said terveks. Ateena linnriigi valitseja Periklese 495-429 a.e.Kr. sхbrataril

Aspasial tekkinud kord haavand lхuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvi kujul. Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rддgib Herodotos. Too Agariste Periklese ema - I.S. abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta хnnistatud seisukorras oli, nдgi ta unes, et sьnnib lхvi. Ja mхni pдev hiljem sьnnitaski ta Periklese, Xanthippose poja

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenдgudelt abi ka riiklikes kьsimustes. Spartas toimusid iga-aastased eforad - viie kцrgema riigiametniku templiuned, mille jдrel koostati vхi muudeti seadusi. Et riigimeeste vхimed jдid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike kьsimuste tдhtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad. Kuulsaim oraakel o li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ддres

Parnassose mдe nхlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet pььtia andis tдhtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. pььtiamдnge, mis olid muusikalis-sportlikud vхistlused ja mida peeti nagu olьmpiamдngegi iga nelja aasta jдrel. Pььtiamдnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel pьhitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ьhtlasi Pдikese jumal. Apolloni kaksikхde Artemis, nхidusjumalanna, oli aga K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah peamise taevakehaga. Pььtia nimetus on vхib-olla seotud Delfi oraakli eellooga.

Varem valitses Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet. V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mхju. Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates хhujumalate vхitu vanemate paikkondlike maajumalate

ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia oraeula on rooma termin algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale. Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju Seth kelle tappis Horus, Apolloni prototььp . Antiikkirjanik Sophoklese ajal V saj.e.Kr. oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt. 1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda. 2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale - pььtiale. 3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril ja viis end ekstaasi.

Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult. Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester - eksegeet. Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lььdia kuningas Kroisos VI saj.e.Kr kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle. Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.

Kr mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet. V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mхju.

Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates хhujumalate vхitu vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia oraeula on rooma termin algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale. Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju Seth kelle tappis Horus, Apolloni prototььp . Antiikkirjanik Sophoklese ajal V saj.e.Kr. oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks. Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt. 1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda. 2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale - pььtiale.

3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult. Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester - eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu. Viimane Lььdia kuningas Kroisos VI saj.e.Kr kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse. Muuseas on Delfi oraakli pдrast ka pьha sхda peetud. See oli 352. a.e.Kr kui Makedoonia Aleksandri isa

Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks sajandiks oma funktsioonid. Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku.

Tuntuim ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada. Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis asutatud juba enne VI sajandit. Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just

Dodonas muistne helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks. Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!

Kroisos ьletas jхe ja purustas oma riigi! Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja tulemust. Vastus olnud lakooniline Sхda pisarateta. Spartalased vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud, naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski хigeks pidada, sest kaotuse

korral oleksid pisarad ikkagi voolanud kas vхi vххrsil . Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti prognoositav sьndmus. Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais. Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu. Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka oma unenдgudest.

Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1 sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida. Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer.

Haukumise vahele on kuulda ka sхnu Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas! Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii Koer - see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla - tдhendab surra. Nii juhtuski, et

Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures peetud lahingus 449 a.e.Kr. Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid

Maratoni alla pдrast seda, kui ta eelmisel ццl oli nдinud , et ta inagas oma lihase emaga. Seda unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu. Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus

juuresolijaile See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale. Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud. Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.

Kr. septembris surmavalt haavata. Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul surra.

Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui lдbisid teel just Speraeheiose vood. Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nььd spartalaste kuninga vдest. Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta. Ьldtuntud on seik, et

Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et see tдhendab Sa Tyros sinu Tььros . Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna. H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia-sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.

Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid

Amonit Zeusiga. Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat. Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus

India vang Kaleni enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast Babьlo-nis. Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr. Babьlonis. Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber

Kritiasele, et sureb. Ta nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi. Vдrsis oli цeldud Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale. Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip, kььned,

muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt. Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud - ehk ьksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine. 4. VANA-ROOMA Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad - etruskid, latiinid, sabiinid jt.

Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna peamiselt maksa jдrgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses haruspeksia vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime Id. Horus spexi vaatlema . Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega - pьromantiaga,

mille vahendiks on tuli algselt ohverdamistseremoonia tuli . Maksa on peetud organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-Sumerist. Viimane, arvult seitsmes kuningate perioodi etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus Uhke . Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajдrk.

Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu unes ette nдinud. Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Maљkinil sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud.

Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tхlgendajatele. Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid

Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho aastal 400 pхletada. Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat. Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli. Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul

Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr. Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes Zeusile hakkas vastama Jupiter. Herale Juno,

Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars, Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo. Selle jumalate rea tхin, et nдidata a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Maљkin jдrgmist

Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega Antioehoseks. Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht - Kleon, aga tema loovutas oma vхimu Eunusele kui populaarsemale.

Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle ьles. See oli 104 101. a.e.Kr. N. Maљkin kirjutab Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon. Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks tдhtede jдrgi ennustajaks.

Aphinion kuulutas end samuti tsaariks. Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga? Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat. Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus

Kartaago vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus Hannibal nхnda 0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas Kui te, roomlased, nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub хnnelikuks a vхit sхjas jддb rooma rahvale.

Kui teie riigi asjad edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest. Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenдost.

Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma mхjusfддri kuuluvat Sagun-tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud vхitu. Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216, veel enne

Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu jдttis oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootas

Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud

Emi lius s oo dsat e nnet minu sхrendus - I.S Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse. Seega - kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga! On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kхnemees Ci,cero nдgi unes tulevast Rooma keisrit

Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas. Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud vцimuvхitluses Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku. Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu 15. mдrtsil 44. a On teada, et sibьll oli Caesarit hoiatanud 15. mдrtsi eest.

Teel senaatorite nхupidamisele kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga midagi erilist pole juhtunud. Sibьll vastanud Kдes, kuid mitte lдbi! Edasi kirjutab ajaloolane Grube Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest ццsel hirmsaid unenдgusid nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju jддks. Tхesti tahtis Caesar abikaasale jдrele anda ja konsul

Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga ьks Brutuse sugulane tuli ta jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks. Tagajдrg on teada - 23 noahaava. Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et mehe bьst jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid. 5. PIIBEL UNENДGUDEST Piiblist leiame 12 prohvetliku unenдo kirjeldust.

Need on 1 Moosese, Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt. 1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvхsa tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi. 1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost.

Jumala ingel selgitas talle Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna. 1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenдgu, mida ta jutustas oma vendadele. Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid vдljal ja vaata, minu vihk tхusis дkki ьles ja jдi ka pьsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ьmber ja kummardasid minu vihu ette. Ja tema vennad ьtlesid temale Peдksid sina хieti kuningaks meie ьle saama?

Kas sa peaksid хieti valitsema meie ьle? Ja nemad vхtsid teda veel enam vihata, tema unenдgude pдrast ja ta kхnede pдrast. 1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ьhest unenдost. Ja ta nдgi veel unes teise unenдo ja jutustas seda oma vendadele ja ьtles Vaata, ma olen unes veel ьhe unenдo nдinud ja vaata, pдev ja kuu ja 11 tдhte kummardasid minu ette. Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sхitles teda ja ьtles temale

Mis unenдgu see on, inis sa unes nдinud? Kas mina ja su ema ja su vennad peavad хieti tulema ja sinu ette kummardama maani? 1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao хukonnast. Ja keldriteenrite ьlevaataja jutustas oma unenдo Joosepile ja ьtles temale Mu unenдo sees oli nхnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu kьljes olid kolm oksa ja need olid pakatamas, ta хied

olid vдlja tulnud ja tema kobarate kьljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu kдes ja ma vхtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kдtte. Ja Joosep ьtles temale See on tema seletus kolm oksa on kolm pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, tхstab vaarao su pea ьles keldriteenrite ьlevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis - I.S. ja paneb sind jдlle su ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kдtte endise viisi

jдrele kui sa olid ta keldri ьlevaataja. Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19. Kui pagarite ьlevaataja oli ka vangis koos keldriьlema ja Joosepiga - I.S. nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud, siis ьtles ta Joosepi vastu Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal. Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sхid seda korvist mu pea pealt

дra. Ja Joosep vaatas ja ьtles See on tema seletus kolm feorvi on kolm pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su pea otsast дra ja poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra. Nii see ka juhtus. 1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama Ja vaarao ьtles Joosepi vastu Mu unenдos oli nхnda see vaata, ma seisin jхe ддres.

Ja vaata, jхest tхusid ьles seitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal. Ja vaata, teist seitse lehma tхusid nende jдrel ьles, vдetimad ja vдga pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal sдherdusi pahu nдinud. Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud.

Ja nende nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles. Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest kхrrest, tдied ja head. Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead tхusid nende jдrel ьles. Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra. Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse nдlja-aastat, kus kхik kogutud

vili дra sььakse. Joosep lisab Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema. Kohtumхistjate 7, 13-15. On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite vestlust. Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles

Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas. Ja teine vastas ja ьtles See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri.

Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles Tхuske ьles, sest Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud. Ja nii see sьndiski. Tanieli 2. pt. Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.

Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis Taniel taeva Jumalat. Taniel lдinud ku ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale teadaolnud unenдo Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli hirmus pealt nдha. Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht ja puusad olid vasest.

Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist rauast, muist savist. Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki. Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei leitud ьhtegi paika. Aga kivi, mis kuju maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.

See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab. Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud kuningriigi, vдe ja rammu ja au Sina oled pea, mis kullast. Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma. Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast olevat, on see see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat. Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see teine osa kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema. Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat,

on see nemad segavad end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga. Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus. Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu. ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur. Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha kхige

maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast. Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks pьha vahimees tuli taevast maha. Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali - siis pхgenevad

elajad tema alt дra ja linnud ta okste pealt. Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni vдlja rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale osaks saama metsalistega. Tema sьda peab saama muudetud, et see ei jдд inimeste sarnaseks ja metsalise sьda peab temale antama ja seitse aega peavad tema ьle mццda saama. Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all tuleb mхelda kuningat ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest

ja ta peab seitse aega metsloomade seas olema. Senikui sa tunned, et Kхigevдgevam on valitseja inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab. Nii olevat aasta pдrast ka lдinud. Tanieli 7. pt. Kirjeldatakse Tanieli enda sьmboolset unenдgu neljast elajast - tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve - 10 kuningat, kellest viimane kiusanud usklikke ja saab seetхttu taevaliku

kohtu lдbi дra kaotatud ja hukka saama otsani . Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos ilmneb antiikajale iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis. Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi enda kaks unenдgu ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas, samuti sхdurite prohvetlikud unenдod enne lahingut Kideoni lugu . Tanieli raamatu kolm unenдgu on aga arvatavasti ideoloogilised konstruktsioonid,

mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat, mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi. Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole siin mingil juhul tegemist.

Isegi siis, kui usuksime sхna-sхnalt Tanieli raamatu ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta. Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a. V Moosese 13, 2-6. Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe tдhe ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rддkinud ja ta ьtleb lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid. Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda 1

Samueli 28, 6. Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu. Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenдgude ega Arimi ega prohvetite lдbi. Siis lдks Saul spiritistliku meediumi juurde nхu saama. Samueli vaim ennustas talle kadu. 1 Kuningate 3, 5. Kibeonis nдitas ennast Jehova Salomonile ццsel unes ja

Jumal ьtles Palu, mis ma pean sulle andma. 1 Kuningate 9, 2-9. Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta ennist temale oli Kibeonis annud nдha. Koguja 5, 6. Sest kus palju unenдgusid, seal on tьhised asjad, nхnda ka kus palju sхnu, aga sina karda Jumalat. Jeremia 23, 25-30. Jehoova kхne Ma olen kuulnud, mis prohvetid ьtle-vad, kes minu nimel prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad

Ma olen unenдo nдinud Nemad on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle juures on minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on хlil tegemist puhta viljaga? ьtleb Jehova. Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sхnad ьks teise kдest varastavad. Jeremia 27, 9. Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste хnneandjaid ega eneste

unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste nхidasid, kes teie vastu ьtlevad sedaviisi Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama. Tanieli 1, 17. Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse kхiksuguses kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise ja unenдgude peale. Joeli 3, 1. Jehoova kхneleb Ja pдrast seda peab sь ndima ma tahan oma vaimu vдlja valada kхige liha

peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti viisil rддkima teie vanarahvas peab unenдgusid unes nдgema, teie noored mehed peavad prohveti nдgemusi nдgema. Mida kokkuvхtteks цelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vцitlus oma usu eest. Tunnustatakse unenдgijate ja prohvetite vaimset vхimu. Oli ju vanasti sageli pхhimхt-teks anna mulle tдht mingi ime vхi prohvetlus ja ma usun kхike, mida

sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida kuulutati. хige ja vale prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu veel ideoloogiline kriteerium. Kinn-itatakse veel kord Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista. 6. RAHVUSEEPOSED HOMEROSE ILIAS u. VIII saj.e.Kr. Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid. Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata

Achilleust taas vхitlusse, otsustas Zeus Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest et nдeks petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse. Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii sхnad teata, mis ьtlen ma sulle. Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks ьtle, et nььd kord viimati vallata

vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega neid. Nььd hukatus ootamas Troojat. Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.

Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg, keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik nхnda nььd ьtles Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja plaane, mis ei pidanud teostuma iial. Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal - madu sццnud altari alt дra 9 poega koos emalinnuga.

Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb kьmnendal aastal. Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja Diomedesest Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks Perkota maa ennustustark oli, Merops. Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra surma ja saatuse haldjad.

Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all. Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma.

Ьhtlasi palub ta nende luud ьhte matuseurni panna. HOMEROSE ODЬSSEIA VIII saj.e.Kr. Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus Alithersose ennustus Odysseusele Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen. Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos arurikas Odysseus et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased

kхik tal, et koju tundmatult saabub ta kord - kahekьmnendal aastal. Nagu Iliases , nii vхib ka 0dьsseias jumalus saata magaja juurde mingi uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks. Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab minna pesu pesema et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse . Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest puudus ьhtne ajaarvamine sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse puuhobu suur.

Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb puruks faiaakide kindlaima laeva kui kojusaatmise teelt udusinkjatel lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber. Nь kord ennustas rauk. Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i saarele tuleb

Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma Odysseuse eest ei teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi . Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos ei vхta loomi , vхi

siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia vхtavad loomi . Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust - kosilaste hukkamist Odysseuse poolt.

Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda. XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi 0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki teil - kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki

lae all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki on peitnud. Peiud vaid naersid selle peale. Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unenдgudest. Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised. Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude, petavad meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad

muidu. Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud, kхik ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud. STURLUSSONI KOOSTATUD VANEM EDDA 13. saj. Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud Vanem Edda ei saa lдbi ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta. Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja

Griipin Sigvцrdrile surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal tasuda oma isa surma eest. Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis nende sьdamed sisse nende isale - Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga Atli ja sььtas maja koos pererahvaga. Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned, mida

Gudruun pььab vддrtхlgendada. ATLI Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast - kui oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega mххga mu ihusse. GUDRUUN Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha - indu ja uhkust pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on. ATLI Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jдtta, kхik juurtega vдljas, verest

punased, lauale pandud, et proovi ja maitse. Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas soontes. Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin korjustest. Grццnlaste loos Atlist kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar puuakse ussaeda. Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga vддrtхlgendab neid. und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel on pхhjust. Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja.

Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest. Kostbera rддgib edasi Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist oli хige tunduval mддral. HЦGNI Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm idast. KOSTBERA Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus

otsekui Atli vari. Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid. Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su terveks, saabus maailma ots - ьtle, mis oli see? Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul - halb lausuda kaasale sдherdust lumma - nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias ulusid hundid Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja - pahinal, metsikult pinke ujutas, mхlemal vennal teil murdis jalad,

polnud maruveel peatust, see vist midagi tдhendab? Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud? Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti. Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun

Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite! E. LЦNNROTI KOOSTATUD KALEVALA 1835 Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust. Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna. Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost Kьll see Kyllikki kхneles, naine ette hoiateli Oioi armas Ahtikene! Дra sa mine sхdaje! Nдgin unda ma magades, sьgavasti suikudessa tuba kхik oli tulessa, leeki suuri lхkateli ьsna meie akna alla, pдraseina peenderalla, sддlta tuisahti tubaje, kosena ьles kohades

pхrandalauasta lageje akkenasta ukse kьlge. Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid. Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda, kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased. Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades lepalaaste arbusхelale. F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD KALEVIPOEG 1857 II loos ennustab

Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma sьnnitab Linda poja. Sellest kuigi noorimast pojast saab kuningas, kes toob rahvale хnne. III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes saaks taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada ja nхu anda. V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris,

Naine noorik laua taga Pulmapдeva pidudella Kuju tuli kaugemalta Eite istus Uku хues хnnepдeva paistusella. Hommikul Kalevipoeg Hakkas ццsist unenдgu, Lugu lдbi mхtlemaie Mхtles tunni, mхtles teise, Siis aga nхnda pajatas Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unenдgu.

Kalevipoeg Дrkas unest ehmatades. Kuri unenдo-kuju hдdaohtu дhvardelles vхitis mehe vдsimuse. Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka Kalevipojas on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi seitse nдdalat kestnud nхidusunes Eilse pдeva ilmutused unenдona uuendati, kirjuks kangaks kujutie petispaelusse paelutie. PUMPURSI LДCPLESIS 1888 II loos on juttu aulisest vanakesest Vaidelotist, kes ennustanud

Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku seda, et lддnest saabuvad vallutajad ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks. III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab Lдcplesist. VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem Lacplesise tapab. 7. ENDED Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pцhjuseks olevat sьndmust. Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud Iliases ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks. Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur ennustas head. Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas

laskis mao lahti. See ennustas sхjalist ebaedu. Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava vastuse kхuekхmina nдol. 0dьsseia Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed. Kui Telemachos oli

Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku. Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvцsale jддb saarel vхim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne. Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane. Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne. Vanem Edda Laulus

Sigvцrdrist Faafniritapjast on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks jдrgmisi. Paremal pool lendab pigimust kaaren. Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast. Kuuldub hundi ulgumist. Kauguses on nдha sцrkivaid hunte. H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra lььakse. Grццnlaste loos Atlist tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva

Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks katkesid rihmad ja tullid randa jхudes ei kinnitatud laeva vдrav kriuksus, kui Hцgni virutas. Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid. Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid ilmutas.

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli laulatatud Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud.

Дkki purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati, et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes.

Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades inimohvreid. Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lхhnade endelisele tдhendusele. Lхpuks veel ьhest antiikaja endest. Kartaago vдejuht Hannibal pццrdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist

Hannibal oli juba oma merereisi lхpetamas. Lдhenedes Aafrika rannale, kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata - kuhu on suunatud laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda halvaks endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal. Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus - Rooma vдejuht Scipio purustas ta vдed samal,

202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal mьrgitas enda mхni aasta hiljem. 8. KILDE KESK- JA UUSAJAST Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid kхige rohkem huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused. Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi kalifaadi kaliifi Harun-ar-Raљidi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat mulda. Ta kuulis hддlt, mis ьtles Sellesse mulda maetakse Harun! Teine hддl kьsinud Kuhu ta maetak-se? Vastus oli Thusi. Mхne aja pдrast lдinud Harun-ar-Raљid Samarkandi ja Oxuse provintsi ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi

Gruusia. Gruusias rдnnates jдi kaliif haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus. Nььd kдskinud kaliif ьhel teenril tuua nдha siinset mulda. Teener ulatanud peoga nдha mulda, mis oli punaka varjundiga. Mхne pдeva pдrast Harun-ar-Raљid suri ja ta laip maeti

Gruusiasse, Thusi. Tьrgi sultan Murat 1 nдgi 1389. aastal ццl vastu 15. juunit enne serblaste ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sхduri kдe lдbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jдi ta ellu. Ent kui ta pдrast lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sцdureid vaatas, hьppas ьks haavatu tema juurde ja tappis ta. Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutьd-ruk

Jeanne d Arc kodutalust, et kroonida kuningaks dofддn Charles ja juhtida sхjavдge inglastevastases vabadussхjas. Oma plaanidest ei rддkinud ta kellelegi, sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel kohtuprotsessidel arutati Jeanne i kodune olukord pхhjalikult lдbi ja ilmnes jдrgmist. Tхepoolest oli isa ьht-teist ette tundnud. Jeanne i ema jutustas, et enne seda nдgi isa unes, nagu

oleks ta tьtar lahkunud koos sхduritega . Kui see tцepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tьtre uputada. Saksi kuurvьrst Friedrich III nдgi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a. ьht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hдvitama Rooma. Uni olnud nii erutav, et ta oli sel ццl kolm korda ьles дrganud. Teatavasti lхi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud teesi Wittenbergi kirikuuksele jдrgmisel pдeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pдrast tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tхlkis Luther 1522. a. Uue Testamendi saksa keelde. Martin Lutheri naine Katharina nдgi kord unes kaht vххrast daami, kes tulid ehtima pulmadeks nende tьtart Magdalenat. Peatselt nende tьtar suri. Katariina di

Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nдgi ццl vastu 1559. aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal plaan minna rььtliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei lдheks vхi vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril sattus kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri. Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et kroon, skepter ja purpurmantel

olid verised ja jalge alla tallatud. Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi. liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a. Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a. unes, et krooni ehted muutusid pдrliteks tavaliselt tхlgendatakse neid pisaratena .

Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610. See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest! Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta aadlikust sхber, et nдeb, nagu oleks talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane Fulton 3. augustil 1628. Veristele lugudele vahelduseks

XV sajandil Inglismaal Yorkshire s elanud Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb viimastel aegadel , pдrast 1900. a. Siis tulevat imelikud pдevad naised riietuvad meeste kombel, kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra ega hooli aust. Armastus sureb ja abielu rikutakse. Vankrid sхidavad kхikjal ilma hobusteta ja inimmхte kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa Inimesed kдivad ka vee all, isegi magavad ja rддgivad seal siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus

lдbi pilvede. Selle unenдo nдgija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga ьldteatavaks, sest see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl vastu 1643. aastat nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ьmber Freiburgi linna. Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle mххgaga lдbi.

Sьmboolika oli kхigile mхistetav Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nдdala pдrast Freiburg vabaneski. Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, pхles дra ligi kolmandik linna - 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661. a. George Fox ja 1664. a.

Thomas Briggs. See vхis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ьhele Kariibi mere saare Martinique i neiule rддkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie. Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sьnnib tal kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt, nad hakkavad elama

Euroopas. Siis see mees sureb traagiliselt. Teine mees on ьlemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb saarel хnnetuna. Juhtus nii, et Josephine i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais, kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda. Kahe aasta pдrast sai Josephine ist ьhe teise kindrali, Napoleon Bonaparte i naine.

Kooselu kestis 1796 1809. aas-tani. Napoleoni edasine saatus ja lхpp 1821. a. Saint Helena saarel on ьldtuntud. Muuseas oli Josephine ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand 1772-1843 . M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse.

See leidis aset 1809. aastal. Tuntud prantsuse teadlane ja fьsiognomist Lavater oli korduvalt unes nдinud ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vдgivaldsesse surma. Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta suri. USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lхpu kohta mitu parapsьhholoogilist elamust. 1861. aastal, esimesel ццl pдrast presidendiks valimist vaatas

Lincoln peeglisse ja nдgi seal oma normaalse peegelkujutise kхrval veel vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lдhenevat katastroofi. 1865. a. mдrtsis, kuus nдdalat enne mхrva, nдgi ta und, millest rддkis lдhedastele See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha ununeda. Uni ise oli selline. Mulle tundus, et mind ьmbritseb surmavaikus.

Siis kuulsin ma summutatud nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nдhtavasti tхusin voodist ja lдksin alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jдllegi seesama kaeblik nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nдha. Lдksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel.

Kхik ruumid olid valgustatud. Iga asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nхnda kurvastavad, nagu tahaks nende sьda lхhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud. Mis vхis olla koige selle tдhendus, Otsustanud leida nii mьstiliste ja vapustavate asjade pхhjuse, jдtkasin liikumist, kuni jхudsin Ida saali. Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv ьllatus.

Mu ees asus katafalk, millel lebas suririietes laip. Selle ьmber seisid auvalves sхdurid. Seal seisis ka hulk rahvast. Mхned vahtisid kaetud nдoga surnu poole, teised nutsid haledasti. Kes on Valgest Majast surnud? kьsisin ьhe sхduri kдest. President, vastas ta. Ta mхrvati. Siis jдrgnes rahvamassi vali halamine, mis дratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ццl enam. Olen sellest masendatud isegi nььd veel. Ьks pдev enne oma mхrvamist nдgi Lincoln sellist und. 0lin paadiga sьgaval laial tugevavoolulisel jхel. Kukkusin paadist jхkke. Mхrvapдeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4. veebruarist, цelnud ta senaator

Sumneri-le Hдrra! Midagi ebatavalist juhtub ьsna pea! Ja saabuski saatuslik teatriхhtu 15. aprillil 1865 , mil kхlasid surmavad lasud. On andmeid, et oma vдgivaldset surma nдgid ette ka presidendid J. Garfield 1831-1881 ja W. McKinley 1843-1901 . 9. EESTI Eesti prohvetitest on andmeid ьsna vдhe. Oma raamatus

Eesti prohvet Jдrwe-Jaan Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen kellestki sepp Niilsist rootslane kes Pхhjasхja algul nдinud unes, et Eesti langeb Vene vхimu alla. Algul kьll Raudpea Kaarel XII vхidab, aga pдrast kaotab. Nii see ka lдks. Ennustaja Jдrwe-Jaan sьndis Pдrnumaal Mihkli kihelkonnas Jдrve kьlas 16. oktoobril 1768.

Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena s.o. umbes 1818. a M.J. Eisen kirjutab Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamдel maantee ддrde teivad pьsti, sidunud lхngad teivaste vahele. Kьlataat lдinud mццda, kьsinud Jaan, mis nььd teed? Jaan vastas Nagu ma nььd teen, tehakse edaspidi. Mхtte kдrmusel rддgitakse kaugele! Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid pьsti seadnud ja цelnud, et tulevikus saab sхbraga 1000 versta

taha kхnelda. Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest koormaid vedama vanker sхidab maanteel ilma hobuseta! Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud ta jдrgmiselt ette Kui sild Kasari jхele ehitatakse, siis tuleb Venel sхda. Kui sillale pragu sisse lццb, siis Vene kaotab. Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sьndmusi. Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui kььnlad, nii et teisel pдeval

saab tuhas kartuleid kьpsetada. Vдidetavalt ennustanud Jдrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasхda. Kord kuulutanud Jaan Kord algab maailmasхda. Tuleb suur verevalamine. 10-12 kuningat hakkavad teineteisega sхdima. Ka meie maale tuleb suur verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt Teine kord ьtelnud Jaan kodus

Annusel tara ehitades Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda. 1914. a. tehtud uus tara ja sхda algaski. Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda olevat ta teinud jдrgmistes ьtlustes Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui lambaraudade pдrad Vene riik saab hobuserauataolise kuju. Lхpuks ennustanud

Jaan Vene riigi kohta, et see jддb viimaks nii vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha. Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga? Siin on veel ьks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene

Vene tsaar Mihhail Romanov. Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasцda Tallinnas Lasnamдel elanud M a r i e K u u g e 1 1844 1910 . Oma unedest ja nдgemustest jutustas ta tьtrele, kes need ьles kirjutas ise ta ei osanud . Ka joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi. Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata.

Seda teeb noor mees, kes pole kirikuхpetaja. Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920. aastal Vagunid lendavad хhus. Ristitaolised kujundid lendavad хhus Tallinna kohal ja heidavad tuliseid kerasid linna peale. Linnas pole leiba ega liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vхtma toitu

ja joogivett. Majad langevad kokku. Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud Rahvalehes , seega ьheksa aastat enne seda, kui Nхukogude lennuvдgi 9. mдrtsil 1944 Tallinna pommitas. 10. oktoobril 1931 ilmus Uudislehes artikkel pealkirja-ga Selgeltnдgija ennustab Eesti tulevikku Tallinna hдvitatakse!

Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hьpnoosiseansiga B. Johansoni eestvцttel. Artikli andmed bn pдrit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis seansil. Pдrast hьpnotiseerimist цeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti jutustada vahepealsetest sьndmustest. Meedium rддkis muu hulgas jдrgmist Nдen rohukamarasse kasvanud varemeid, nдen lхputuid riste, haudu

nдen ьksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes. Millal see juhtus? pдris edasi hьpnotisццr. Kхik on hingetud, ддrmises pхnevuses. Kaksteist aastat varemalt sхda hirmus julm. Jaaniцц, rahvas lхbutseb, loidavad jaanituled Nхukogude Venemaa sхjalennukid, terve taevas on neid tдis Nad rьndavad Tallinna. Pommid lхhkevad, majad purunevad.

Tдnavad on tдis laipu veri laibad rusud kogu linn rusuhunnik. Aga meie lennukid? Mis teeb meie хhulaevastik? Ьksteise jдrgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi langeb palju Edasi! Millega lхpeb see kхik? Sхda, hirmus sхda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid. Peagi lхpeb seanss. Ja varsti on meedium jдlle harilik inimene.

Ainult ta on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle temalt kuuldud sхnu, siis vхpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta vдriseb sealjuures kogu kehast, tдis hirmu. Toodud seansikirjeldusest lдks paljugi tдppi. Vahetult Eestit puudutav Saksamaa ja N. Liidu sхda algas ццsel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniхhtu lхkked sellepдrast дra ei jддnud. Maale jхudis sхjateade mхnepдevase hilinemisega.

1944. a. 9. mдrtsi хhurьnnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13 000 majast hдvitati 6000. Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mхnekuisest Blitzkrie-gist midagi vдlja - sхda kestis kuus aastat Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hьpnoosiunes цelnud Pдts on leivapдts, kui Pдts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad.

1933. a. avaldas ta ьhel seansil, et Vene vдed tulevad Eestisse sisse! Kьsimuse peale Kas nagu Gruusias? s.t. pдrast kommunistlikku riigipццret vastas ta Ei. Neile avatakse vдravad! 1934. a viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis, teatas ta hьpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt rддgitavat ja Hitler on seal vхimul!

Insener Joh. Tootsi memuaaridest 10. XX SAJAND Ьks esimesi sьndmusi, mis pдlvis XX sajandil ьldsuse suure tдhelepanu, oli 1500 reisijaga inglise ookeaniauriku Titanic hukkumine 15. aprillil 1912. Nagu nдitavad USA psьhhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on kirjanduses fikseeritud vдhemalt kьmme seda sьndmust ettenдinud unenдgu. Tдhendusunenдgu nдinud isikud elasid

Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Brasiilias. Lisaks sellele nдgi katastroofi samal ццl unes veel seitse inimest. Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ьhe mees-ametniku unenдgusid. Sel mehel oli pilet Titanicule . Ta nдgi unes Titanicut uppumas, laev kaldus, kruvi хhus pццrlemas, reisijad merehдdalistena paatides. Ometi ei loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid. Kьmnest tдhendusunest olid neli vдhemalt 10 pдeva enne katastroofi, kuus unenдgu olid 10 pдeva

kuni mхni kuu varem. Esimese maailmasхja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenдgusid. Minugi kollektsioonis on mхned. Tдhtsamatest meestest, kes saatuslikku sьndmust para-psьhholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi Joseph de Lanyi d. ццl vastu 28. juunit 1914 nдgi ta unes sхja ajendiks saanud Austria-Ungari troonipдrija Franz Ferdinandi tapmist. 1978. a. kandis Lддne-Saksa professor Hans Bender parapsьhholoogia konverentsil

Cambridge is ette juhtumi Saksa sхduri sдilinud kirjast detsember 1914 , kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasцja puhkemisest. Ka Teise maailmasхja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel ette nдhtud, nagu nдhtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest. Mхned nдited on ka minul, kuid nendest hiljem. Paljude vдljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes vхi muul viisil ette nдhtud.

Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni jt. tuntud nдgijate olid need sьndmused ette tajutavad ka Lддne-Saksamaal, Soomes, Eestis. Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mхrva nдgi Soomes ette ьks naisхpetaja 0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud.

Siis tuli tьtar uksele ja ьtles President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole teada, kes teda tulistas. Mina aga ьtlesin, et mis ta lobiseb kes nььd Kennedyt tulistab. Tьtar aga kinnitas, et nii цeldi uudistesaates. Paar nдdalat hiljem istusin TV хhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama teadet president Kennedy surmast. Tundsin lausa хudust. Kuidas oli vхimalik, et tьtar oli rддkinud sedasama kaks nдdalat

varem? See mхrv oli tдitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle kinni pььda isik, kel oli vastuvхtuvхime. Kahjuks pole juhtumi kirjelduses mдrgitud, kuidas tьtar seda teadet tajus. Vхimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga дrkvelolekus. Ьks цnnetus, mis avaldas mхju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril 1966. a.

Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128 last. Nдdal pдrast katastroofi avaldas psьhhiaater J.C. Barker ajakirjanduses ьleskutse, et need, kes olid katastroofi unes vхi muul viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus ьle Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust neist 28 unenдgu, millest 70 olid sьmboolsed .

Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui mehi vхib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju surmasaanud laste emasid . Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vдhernalt neli pдeva varem, 8 juhul kuni kaks nдdalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mхne kuuni. Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee. Tuleks koguda elanikelt andmeid lдhe-nevate katastroofide kohta ja pььda цnnetusi vдltida vхi vдhemalt

organiseerida kiiremini abi, vдhendada ohvrite arvu . Londonis on loodud spetsiaalne keskus - British Premonitions Bureau Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England . Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis -Central Premonitions Registry. Kдesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid хnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ьlikooli psьhhiaatriateaduskonna parapsьhho-loogia osakond eesotsas prof. J. Stevensoniga. Niisugused spontaansete nдhete kogumise keskused on alates 1971. a. veel Kanadas Torontos aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10 -1 on praktiline vддrtus ja Lддne-Saksamaal - Institut fьr Grenzgebiete der Psychologie und

Psychohygiene im Freiburg. Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti tдitunud ennustused 1969. a. no-vembrist - Ta ennustas, et lдhema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus. Suure хlireostuse pхhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris

Nova Scotia lдhedal Kindral de Gaulle ile ennustas ta surma ьhe aasta jooksul. De. Gaulle surigi 10. nov. 1970 Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab jдrgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski. Selle sajandi tuntumatest ennustajatest vхiks nimetada veel USA-s elavat Jeane Dixonit, 1918. a. sьndinud saksa immigrandi

Franz Pincerti tьtart. Jeane avastas oma vхimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale, et mхne pдeva pдrast saab ta musta ддrisega kirja. Oma onule ennustas ta цigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest vхiks nimetada nдitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nхukogude sputniku vдljasaatmist,

Mahatma Gandhi mхrvamist, ЬRO peasekretдri Ham-marskjцldi surma lennuхnnetusel ka Jeane i enda mees suri lennuхnnetusel, mida ta ette nдgi ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust. Viis pдeva enne John Kennedy mхrva 22. nov. 1963 nдgi ta presidendi kirstu Valgesse Majja kantavat ning rддkis sellest mitmele tunnistajale.

Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11. mдrtsil 1956, mil ta oli цelnud 1960. a. valitakse demokraat presidendiks ja ta sureb traagiliselt vдljaspool Valget Maja. J. Dixon pььdis K. Halle ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei vхetud hoiatust tхsiselt ja sхitu Dallasesse дra ei jдetud. J. Dixon rддgib, et enne visiooni teket on juba mitme pдeva jooksul tunda

erilist pinget. Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sьndivat poeglaps, kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ьhendamaks inimkonna rahu- ja progressi-pььdlusi. Selle mehe mхju olevat maksimaalne 1999. aastal. Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce 1877-1945 . Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid ennustusi.

Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike autohьpnootiliste seansside jдrgi on proto-kollitud u. 14 000. Mхned ta ennustused on alljдrgnevad. 1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sхda, mis tulevat USA jaoks suurim pдrast Teist maailmasхda, mis lцpeb 1945. a. 1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi. Ta ennustas хigesti

Esimese maailmasхja alguse- ja lхpuaasta. Enda tulevase taassьnni kohta rддkis Cayce, et sьnnib uuesti aastal 2100 Nebraskas. Lapsena vдidab ta end olevat Edgar Cayce i, kes elanud Virginias 200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda kьlastama neid kohti, kus ta vдidab end olevat elanud - Virginiat, Kentucky t, Alabamat, New Yorki, Michigani.

Transpordiks olevat piklik sigaritaoline хhusхiduk, mis liigub suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur sadam. New York on vahepeal hдvinud ja teistsugusena ьles ehitatud, nii et Cayce seda algul дragi ei tunne! Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril hobuste vхidusхite, siis kadusid ta vхimed ьheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre. Maa pooluste nihke tхttu muutub kliima keskvццtmes soojemaks. Paljud rannikualad USA lддne- ja idarannikul hдvivad. E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited Atlantisele. Maa hakkab seal tхusma ja tulevikus vхtab ta enda alla mitmesajaruutmiilise ala. 1968. a. leidiski USA merevдelendur R. Brushi Bimini ja

Androse saare piirkonnast veealuseid mььre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused nдitasid, et mььre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10 000 a. tagasi mььri asukohast 40 km pхhja pool asuvast kivimurrust. Skandinaavia ennustaja John Sundstrцm sьnd. 1903 oli хigesti ennustanud 1976. a. olьmpiamдngude boikoti ja Iraani љahhi surma 1978. a Samuti цelnud ta ette

John Kennedy surma ja 1972. a. Mьncheni olьmpia-mдngudel sportlastele tehtava atentaadi. Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Ьks kvalitatiiv-selt omapдrasemaid oli aatomipommi esmakordne sхjaline katsetamine Hiroshimas. Selle katastroofi erakordsus viib mхttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid seda ette nдha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul цnnestunud leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani vene k.

Sadako tahab elada M 1964 , toob дra ьhe Hiroshima elaniku proua Kumakisi unenдo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a. Aga mina nдgin tдna ццsel maavдrisemist. Majad purunesid, kхik ьmberringi oli haaratud tulest. Aga kхige hirmsam oli see, et pдike langes maa peale. Дrkasin hirmu tхttu ja jдtkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tх mbas pea хlgade vahele. Hirmust suurte. silmadega, surudes nimetissхrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi kдhedal hддlel Kхik, mida ma unes nдen, lдheb tдide. On vдhe tхenдoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nдhakse ette vaid mхni tund. Reaalsьndmuste kдik oli selline - 6. augustil 1945 kell 8.15 lхhkes aatomipomm u.

500 m kхrgusel, olles lastud langevarjuga alla 8000 m kхrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29. Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma 86000. Hooneist hдvis 60 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandцr kolonel Tibets saanud teada lahinguьlesande sihtmдrgi - Hiroshima 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud kдsu kasutada augusti algul mхne

Jaapani linna vastu pommi. 16. juulil 1945 oli New-Mexico kхrbes korraldatud esimene aatomipommi katsetus 1. juunil 1945 oli USA valitsus pхhimхtteliselt otsustanud kasutada loodavat pommi sхjas Jaapani vastu 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti, mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hдvingu kohta peaks olema juba enne Teise maailmasхja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on juba 1943. aas-tast ennustatud, et sхja Jaapanis lцpetab aatom. Nььd mхned ajaloolised detailid, mis vхiksid seoses Hiroshima tragццdiaga huvi pakkuda. 6. augustil 1653 oli Hiroshimast lдbi voolaval Ota jхe suur ьleujutus. See olnud nii hдvitav, et veel

XX sajandil peeti 6. augustit halvaks pдevaks. Muuseas ei piirdunud saatuse hдvitustцц linna kallal 6. augustiga 1945. 17. septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja ьleujutus. Kui algul oli linna hдvitanud tuli, siis ьlejддnu tegi vesi. Kui pomm suutis hдvitada vaid 10 silda, siis uputus lхhkus neid 20. Pealtnд-gijad kirjeldavad ьleujutusjдrgset Hiroshimat kui suurt jдrve.

Ka teisel aatomijхul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni. Nagasaki oli alates XVI sajandist pхhiline 1725-1854 ainuke vдlismaailmaga kaubavahetust pidavsadam. Omaette uurimisteema vхiks olla ьldse suurte katastroo-fide etteaimamine. Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuьksi Dresdeni pommitamine USA-Suurbritannia lennuvдe poolt nхudis 1945. a. veeb-ruaris 120 000 sakslase elu,

rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja Nagasakis kokku! Hamburgis nхudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis 40 000 sakslase elu. Nende arvude ьle me vдga ei imesta, sest iga Teise maailmasхja pдev nхudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maavдring, kus ohvreid oli 830 000.

Gangese ьleujutus nхudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal oli varem olnud suuremaid katastroofe, nдiteks Tokio maavдrin 1923. a. Ohvreid oli siis 143 000. Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline kьsimus, kui pikalt on vхimalik neid ette цelda ja kas on vхimalik inimkaotusi vдhendada? 11. PROHVETITE EKSIMUSED Pole ьhtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud.

Ometi ei sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku vхi mineviku hindami-sel. Tohutult raskem on aga tдpselt ette цelda tulevikus saabuvaid sьndmusi. Sellest on tingitud ka parimate nдgijate eksimused. Illustratsiooniks pakun vдlja mхned neist. Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab

Kolmas maailmasхda, kus USA, N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse Berliini mььr. Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna lootus, sest seal hakkab igaьks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundstrцm arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb sхda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sхjas lastakse Sundstrцm ise maha kas 12. mдrtsil vхi 12. novembril 1984. Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rддkis hьpnoosis 4. veebruaril 1930 ьhest ajalehest vдljalхigatud portree kohta mida ta ise ei nдinud See mees on vдga terase loomuga, uhke.

Kui ta vihastab, siis on vдga metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle lдbi. Sхjavдgi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha. Kхik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lдhe kaht aastat, siis on tal lхpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lхpp. Valitakse uued esindajad. Kommunism parandatakse.

Seda teeb alamrahvas ja allasurutud intelligents. Punane madu vдsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida. Tхenдoliselt rддkis hьpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hьpnotisццr B. Johanson. Jutt oli Stalinist. LХPETUSEKS Vхib-olla toimub tulevikus unenдgude uurimine hoopis objektiivsemalt kui praegu. Tдnaseks pдevaks on arvamus, et unenдgu on suunatud tulevikku, mitte mineviku. Aga see tuleviik sхltub kдitumisest ja psььhilisest protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y 1970. Evans-Wentz, W.Y. ed. The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y. 1971. Jacobson, N.0. Life without death? N.Y 1971. Miller, A. Selgeltnдgemine ja ennustamine. Tall 1935. Stearn, J Edgar Cayce the sleeping prophet.

Toronto-N.Y 1967. Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель и Рационализатор. 9 1979, ее. 4-7 и 24-25. Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979. Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924. SISUKORD Sissjuhatus 1. Unenдod loodusrahvail 2. Sumer ja Egiptus 3. Vana-Kreeka 4.

Vana-Rooma 5. Piibel unenдgudest 6. Rahvuseeposed 7. Ended 8. Kilde kesk- ja uusajast 9. Eesti 10. XX sajand 11. Prohvetite eksimused Lхpetuseks Lisamaterjali Sisukord