Реферат по предмету "Зарубежная литература"


Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

Tallinna Mustamдe Reaalgьmnaasium
REFERAAT
|Хpetaja: |Koostamine: | | |Anton Vede?in | | |10 “A” klass |
Tallinn
2000
BIOGRAAFIA
Ta on pдrit Lддnemaalt, Paadremaa Rььsmaalt, kus sьndis 1922. aasta augustikuu 24. pдeval.
Rььsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mьllerid) asusid pidama ja pдriseks ostma juba eelmise sajandi lхpul. Esimesed mдlestused ongi tal sьnnikodust: vana хlgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed хuna-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivдravas pхline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste pдralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel pьherdasid seal sead. Tagaхuest voolas lдbi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vдhe, et kalad - lutsud ja haugid - jдid kuivale. Karjamaa oli kхrge poliste mдndide alune, kust korjati korvi- ja tьnnitдite viisi marju ning seeni. Heinal kдidi soos, sumbati poolest sддrest saadik vees. Talveхhtutel nokitsesid mehed pьsside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et jдnese- vхi rebasejahile minna. Ahjupragudes laulsid kilgid.
Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast pдrit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Pдrast tema venna Antoni sьndi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jдi ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Rььsmaa хnnetused ei lхppenud: vanaisa Kaarli kьlmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jдrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tццkдtest tuli puudus, vхlad дhvardasid talu. Kхik kokku viis selleni, et Rььsmaa anti Harri isa хe, s.o. tema tдdi Anastasia ja tдdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis aga Rььsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jдrel tьhjaks jддnud.
1929. aasta oli linna ьmberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tццpuuduse aeg. Siitpeale lхppes tema muretu vдikelapsepoli: mдletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rььsmaa хuest, jхest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jдrjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi pдriselt vabanenud.
1930. aasta sьgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tдnava (V) algkooli esimesse klassi. Tдhed olid tal juba maal gooti tдhestikuga aabitsast selgeks хpitud, kuid koolis tuli need uue хpiku jдrgi ьmber хppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise kдtte.
1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks tьtart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kхike kхige paremini mхelnud, lдks suure pere ьlalpidamine juhusliku tццga raskeks. Harri koos vennaga jдi vanaema kasvatada. Vanema tццtas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas kхdus Rььsmaal. Sai ta koolis kдia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Хppimine oli aastatega jдrjest edukamalt ja tunnistused paremaks lдinud. Koolis olid siis moes testid. Хpilasele anti trьkitud kьsimustelelt, milles tuli tдita lьngad vхi teha arvutused. Hinde mддras punktide arv. Nad хppisid kхik pььdlikult ja хhinaga, testide kirjutamisel iga punkti pдrast pingutades ja omavahel vхisteldes. 1936. a. kevadel Harri lхpetas Paadremaa Algkooli.
Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jддb maale sulaseks vхi lдheb linna mхnd ametit хppima. Tal oli kindel soov edasi kooli pддseda. Ta tahtis хpetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lхpukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatдdi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-Дrindus-Keskkooli Sakala tдnavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgьmnaasium ja progьmnaasium; direktor ning хpetajad olid ьhised.
Esialgu ei lдinud tal keskkoolis kuigi hдsti. Kхige suuremat vaeva nдgis vххrkeelega, mida maa-algkoolides ьksvahe ьldse ei хpetatud, linnakoolides aga kьll. Oli ta saksa keeles kaasхpilastest maha jддnud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nхrgem. Alles teisest klassist alates jхudis pikkamццda jдrele, kui saksa keelt hakkas andma хpetaja L. Kivimдgi, tдpne ja nхudlik nii enese kui ka хpilaste suhtes. Ьldiselt talle koolis meeldis. Хpetati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fa?ismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooхpetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi nхudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise vхimalust ei antud. Rхhku pandi iseseisva tцц harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja trьkkisime oma ajakirja "Poiste Hддl". Kooli mainet хpilaste silmis tхstis tublisti seegi, et paljud nende хpetajad olid ise kдsutatavate хpikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fььsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E. Kana.
Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lдksid kiiresti. Suved veetis Paadremaal sьnnikodus. Rььsmaa lдks ьlesmдge: raadati vхsa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Mхistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure tццga. Tццd nхuti lasteltki, rддkimata suurest linnakooli poisist. Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast maale pддses. Rььsmaal sai ta selgeks mitmesugused maatццd. Talumehe hoolsus pхlluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast meeles.
Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mхtlema edasiхppimisest gьmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti ьlikooli. Klassis oli teisigi, kellel sama mхte. Vхtsid nad eratunde matemaatikas - kroon tund -, sest kaubanduskooli ja progьmnaasiumi programmid erinesid. Vдljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jддda pidas ta siiski vдga nigelaiks. Kevadel tuli tal gьmnaasiumi mхte katki jдtta - ei nдinud vхimalust kulude katmiseks.
Kaubanduskooli lхpetamise jдrel oleks saanud tццd pangas, kuid Harri see ei meelitanud - jдllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud хppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: дra kдia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kдidud.
Algasid 1940. aasta suve pццrdelised sьndmused. Sхjavдkke ei voetud ja ta sхitis suveks Rььsmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult selgus, et Rььsmaal ei olda tema edasiхppimise vastu, tдdimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud - arvas, et kьll ta tuleb rahaga vдlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda цelda ei lasknud. Tallinnas kдies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb vхi kavatseb. Kui rддkis soovist kommertsgьmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tдnavanurgal: paneb nime kirja.
1940. aasta sьgisel oli taas oma Sakala tдnava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsgьmnaasiumi ehk "Komme" хpilane. Endisi "Kauba" poisse istus peale tema klassis veel kolm, ьlejддnud olid tulnud teistest Tallinna progьnmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lдks sel sьgisel vдga sьndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jдrjest: esiteks muudeti kooli nimetus - kommertsgьmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lьhendati хppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja хpilaste ьllatuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rььsmaalt suvise tцц eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata olnud. Хppeaja lьhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva paisumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatццd.
Ьhel vahetunnil tхmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana Harri kitlinццbist kinni vхttes enda juurde ja ьtles, et tahab nхu anda. Oli vддrt nхu: teha jхulust ьleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel lхpetada, lubas avaldust хppenхukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt дra хppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ьldained.
Nii lдkski. Aega oli kьll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid дra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lхpetas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli lхputunnistus — see vхrdub keskkooli lхputunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks kхige olulisem seoses teise klassi ьleminekuga selgus mдrtsis, kui lхppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli хpetajatena ja osa vхtma vastavatest kursustest. Teisiti цeldes; pakuti хpetajaametit, seda, millest oli ta mхelnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata vхis -Harri arvati rahvakooli хpetaja kandidaadiks, saadeti ka tццjuhendid algkooli хppeprogrammide ja хpikute lдbitццtamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama 23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kхige noorem ьle saja хpetajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lхpetatud, sхitis Harri Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipдeva, mida kodukьlas peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.
Algas Suur Isamaasхda. Kursused ei toimunud. Jдin Paadremaale, tuli Saksa okupatsiooni aeg.
Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema хpetajakutseks valmistumine teada ja tema ettepanekul suunas Lддnemaa koolivalitsus Harri Martina Algkooli tццle. Oli ta хpetajaks Martnas, Rхudes ja Lihulas, seejдrel teenis kaks aastat tццpataljonis. Pдrast demobiliseerimist 1946, aasta novembris tццtas jдlle хpetajana Lддnemaal, seekord Saulepis.
1947. aasta l. septembrist tuli Mдrjamaa Keskkooli. Mдrjamaale ta oleb jддnudki. Tццtas ta Ants Lauteri nimelises Mдrjamaa Keskkoolis kolmkьmmend ьks aastat, nendest kakskьmmend kuus хppealajuhatajana. Tцц kхrval lхpetas 1950. aastal Tallinna хpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.
1957. aastal Harri abiellus хpetaja Elsa Milliga. Nende peres on tьtar Miina, kes хpib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.
Sхjajдrgset kooli iseloomustasid хpilaste ja хpetajate ьhiskondlik aktiivsus ning vдsimatu tццrьgamine. Toimusid хpilaste kunstilise isetegevuse olьmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks ьlevaatuseks Harri kirjutas nдidendi "Tдismehed", millega jхudsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas nдidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hдsti mдngituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nдidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jхudnud, olid ьlesehituselt liiga lхdvad ja igavad.
Ьhel pдeval, mдletas ta seda hдsti, tuli kooli хpetajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, ьks nendest, kellega koos olid Sakala tдnavas oma koolide "Poiste Hддlt" trьkkinud –
Holger Pukk. Holger tццtas siis "Sдdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri koostцц "Sдdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta "Sдdemele", "Pioneerile" ja "Tдhekesele", kujunes tutvus ning koostцц toimetuste tццtajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mдnni, Heino Vдli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnamдe ja teistega. Sai Harri ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.
Lapsepхlvekodu, хpitud eriala, tцц koolis, samuti Lддne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on mхjutanud tema kirjutamise ainevalda.
Tema raamatute esitrьkkide toimetaja "Eesti Raamatu" lastekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda tццd autori jaoks oluliseks, ja selles mхttes on tal onne olnud,
Koolitцц kхrvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde jддda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jдtis хpetajatцц ja lahkusin koolist.
----------------------- [pic]
[pic]
----------------------- 5


Не сдавайте скачаную работу преподавателю!
Данный реферат Вы можете использовать для подготовки курсовых проектов.

Поделись с друзьями, за репост + 100 мильонов к студенческой карме :

Пишем реферат самостоятельно:
! Как писать рефераты
Практические рекомендации по написанию студенческих рефератов.
! План реферата Краткий список разделов, отражающий структура и порядок работы над будующим рефератом.
! Введение реферата Вводная часть работы, в которой отражается цель и обозначается список задач.
! Заключение реферата В заключении подводятся итоги, описывается была ли достигнута поставленная цель, каковы результаты.
! Оформление рефератов Методические рекомендации по грамотному оформлению работы по ГОСТ.

Читайте также:
Виды рефератов Какими бывают рефераты по своему назначению и структуре.